.jpg)
“Saskia ehk lihtsalt Sassu ütleb ka siis, kui tõsine häda käes, et kõik on hästi. Talle ei meeldi haige olla,” kirjeldab isa. Last sääskede eest klaaskupli alla ju ei peida!
Ettevaatust, hammustab!Ingal ja Sandril on Põlvamaal maakodu. Just selline, kus mõnus lapsega suve veeta. Kumbki ei osanud aga arvata, et sooäärset elamist armastab ka sedavõrd suur hulk putukaid.Kui kahekuune Saskia kärus maale viidi, taipasid vanemad peagi, et tüdruk ja sääsed kokku ei sobi. Ükskõik kui palju ema okstega ka ei vehkinud, ikka tikkusid väikesed mustad satikad läbi marlikatte vankrisse. Sääsehammustused läksid hullusti paiste ja rohkem beebiga maale ei mindud. “Teine lugu juhtus siis, kui Sassu oli aastane,” jutustab Sander. “Olime koos sõpradega maal ning jätsime Saskia hetkeks ühe teise lapse hoolde, et too sääski peletaks. Mingi satikas pääses siiski tüdrukule ligi – ja ei möödunud kolme minutitki, kui tal oli silm paistes. Ilmselt tegi see ka haiget, sest õhtul kodus nuttis ta lohutamatult. Paistetus oli kole ja sinikas püsis kaks kuud. Arm oli veel kauemgi näha.”Eelmise aasta 5. juuni ööd meenutab Sander aga siiani kui õudusunenägu. Saskia oli siis aasta ja ühekuune, istus porgandipeenra ääres ning ema peletas sääski eemale. “Mul oli Ingat korraks appi vaja ja nii jäi laps 10 minutiks üksi,” räägib isa. Selle aja sees oli tema kummalgi põsel maandunud vähemalt kolm sääske. Kodus jäi laps kiiresti magama – pikk päev väljasolekut on ju väsitav. Öösel kell kaks ärkasid vanemad aga suure kisa peale. “Arvasime, et sääsehammustused sügelevad ega saanud üldse aru, milles asi. Ent nutt muutus üha hüsteerilisemaks,” meenutab isa. “Sassu ei halise ega virise kunagi, kuid aeg-ajalt lõpeb tema nutt krampidega.” Ema püüdis hämaravõitu toas hammustusi mentoolpiiritusega tupsutada, kuid see ei leevendanud nuttu. Nii ei jäänud muud üle kui haiglasse sõita. Arsti juures, avaras ja valgustatud ruumis, paistis selgesti, kui hull asi tegelikult on – Saskia pea oli paistes nagu maakera. Sander mäletab siiani arstide hukkamõistvaid pilke. “Tundsime end ikka väga läbikukkunud vanematena… et kuidas me lasime lapse niimoodi ära süüa.” Saskiale tehti mitu süsti. Kui paistetus taanduma hakkas, oletas arst juba rahulikumalt, et äkki sai tüdruk liiga palju päikest. “Aga ei, mina ju teadsin, et põsed olid punased hammustustest ja nutust!” räägib Sander.Tegelikult vaevas Sandrit veel üks mõte: sääsk on üsna ohutu putukas, aga mis saab siis, kui mesilane tüdrukut nõelab? Maamaja läheduses oli ka vaablase pesa.
Hädad käivad hulgakesi
Ehkki ühtpidi oleks lapse allergia piisav põhjus, et maal elada – nii saaks vähemasti toidulaua keemiavabaks –, tõmbab ülitundlikkus putukate suhtes ideele kriipsu peale. Kui selgus Saskia putukatalumatus, kandsid Inga ja Sander mõttes juba maakodu maha.Aga kõikvõimalikud putukamürgid? “Selga võid ju mürki pritsida, aga mis siis, kui laps käega silmi ja nägu nühib,” küsib Sander vastu. Ent hädad käivad ikka mitmekesi, nii on Saskia ülitundlik ka osade toiduainete ja olmekeemia suhtes. Isa ütleb, et tsitruselisi ning vilju, mis on kollased, punased ja oranžid, Saskiale pakkuda ei maksa. Ehkki pisut porgandit hullu ei tee. “Ahjaa, rosinaid, pähkleid ja kakaod ei tohi ta ka süüa,” meenub Sandrile, “ning kommidest sobib vaid Pilvekese batoon.” Limonaade ei osteta Silmade peres juba seepärast, et need ei sobi pere elustiiliga. Kuid Rõngu ja Aura mahlad, siirup, vesi ja piim… palun väga.Elu roheliseks?
Tüdruku vanemad otsivad uusi võimalusi, kuidas keskkond tütre ümber loodussõbralikumaks muuta. “Kui me muud ei saa, võime vähemasti ise seepi keeta, sest tavalisi laste dušigeele Saskia nahk ei talu,” ütleb isa.Ingale pole seebitegu uus asi: juba tema vanaema, kes enam kui paarkümmend aastat tagasi suri, keetis ise seepi. Tollest ajast on veel praegugi mõned alles. “Ja eks maasauna olekski imelik dušigeeli osta,” arvab Sander. Kui Inga internetist infot otsis, selgus, et Euroopas on külmmeetodil seebivalmistamine üsna trendikas ettevõtmine – eriti inglise ja saksa kultuuriruumis. Kuidas edasi? Allergoloogi abiga on Saskia probleemile praeguseks leevendus leitud ning nüüd käib pere maal, rohud pidevalt kaasas. Eeskujulike lapsevanematena peavad Sander ja Inga ka päevikut, mida tütar sööb ning mis see talle teeb. Ning pesu ja riideid ostes jälgitakse, et need ei sisaldaks ülearu sünteetikat ega värvaineid.Ehkki Silmad ei kavatsenud Saskiat vati sees kasvatada, pole miskit parata. Põhjus on kaalukas – arstid on andnud lootust, et kui olla piisavalt hoolikas, võib laps sellest tõvest välja kasvada.Putukas pole pisiasi
Maire Vasar, Tartu Ülikooli Lastekliiniku allergiakeskuse juhatajaMillised putukad on kõige ohtlikumad?
Mitmete putukate, näiteks sääskede, kihulaste, parmude ja põdrakärbeste hammustustest võib ülitundlikel lastel tekkida tavapärasest suurem punetus või turse. Sügelus kestab mõnest tunnist paari päevani ja nagu ikka – mida vähem kuplasid kratsida, seda parem. Kui siiani arvati, et sääsed rasket allergiat ei tekita, siis uuematest uuringutest selgub, et on siiski olemas ülitundlikke inimesi – eriti lapsi –, kes ei kannata sääse süljes olevaid valke ning kellel võivad tekkida sellest rasked terviseprobleemid. Õnneks esineb seda tunduvalt harvem kui mesilaste ja herilaste hammustuste korral. Putuka nõelamise tagajärjel võib allergikul tekkida 10 cm läbimõõduga turse, punetus ja valu, mis kestab mõnikord isegi nädala. Üksikute ülitundlike laste puhul võib mesilase või herilase nõelamine olla ka eluohtlik. Sel juhul lisanduvad üle kogu keha levivale nõgeslööbele ja sügelusele veel halb enesetunne, kurgu ja keele paistetus, hingamisraskused, iiveldus, kõhuvalu, oksendamine ja/või kõhulahtisus. Kui inimene kohe esmaabi ei saa, järgneb vererõhu langusest tingitud allergiline shokk. Tasub teada, et mida kiiremini nähud tekivad, seda raskem on allergiline reaktsioon. Kõige ohtlikumad on just nõelamised pea piirkonda.Milliste nähtude puhul tuleks kohe arsti poole pöörduda?
Arsti juurde tuleb kiiresti pöörduda juhul, kui paistetus järjest laieneb – siis on oht hingamisraskuse ja vererõhu languse tekkeks. Kindlasti on tarvis tohtrile näidata ka last, kes on saanud nõelata mitmest kohast või näo piirkonnast. Kiire abi on oluline seepärast, et ainus allergilise shoki ravim, mis patsiendi elu võib päästa, on adrenaliinisüst.Kuidas kaitsta end mesilase ja herilase nõelamise eest?
- Olge rahulikult ning vältige kätega vehkimist, kui herilane või mesilane on läheduses.
- Ärge käige paljajalu murul.
- Hoiduge õues magusate kookide, küpsiste, puuviljade ja marjade söömisest.
- Ärge kandke putukarohkes kohas kirkaid lillemustrilisi, eriti punase-mustakirjusid riideid.
- Pange akende ette putukavõrgud.
Kuidas hoiduda sääskedest ja mida seejuures silmas pidada?
- Kasutage sääsetõrjevahendeid. Lastele valige tooted, mis on just neile mõeldud (nt PLIXi laste sääsehirm kummeliekstraktiga). Väiksematele kui 2-3aastastele neid siiski ei soovitata.
- Laste käsi sääsetõrjevahendiga määrida ei tohi, sest see võib sattuda silma ja suhu.
- Sääski hoiavad eemal ka nelgi-, sidruni-, lavendli- ja eukalüptiõli, samuti sidrunmelissi ja salvei lõhn.
- Sääsed väldivad kaitsevärvi pastelseid toone, näiteks beeži, khaki- ja oliivivärvi riietust.
Esmaabi putukaallergiaga inimesele
- Asetage hammustuse kohale jahutav mähis või jääkuubikud.
- Sügelust ja turset leevendavad Indulana ja OFFi geel, Eximini salv, teepuuõli, mentoolpiiritus, mentoolsalv jt eeterlike õlidega valmistatud käsimüügiravimid.
- Putuka hammustuse kohale võib panna Dermiloni või Desitini pastat.
- Mesilase/herilase nõelamise kohal võib kasutada hormoonsalvi (hüdrokortisoon).
- Allergilise reaktsiooni ja sügeluse leevendamiseks võib võtta antihistamiinikume (Claritine, Zyrtec, Kestine, Loratadin, Aerius, Xyzal jt).
- Valu leevendamiseks sobivad valuvaigistid (paratsetamool).
- Laialdase turse puhul võiks kasutada kortikosteroidi tablette (prednisoloon).
Tiina Siimets
Pere ja kodu
juuli 2005
