Putukaallergiat teatakse kogu maailmas

Kõige tugevamaid allergilisi reaktsioone põhjustavad mesilaste ja herilaste pisted.


Tugevaid putukaallergia reaktsioone registreeritakse igal aastal üks kuni kümme juhtu 100 000 inimese kohta. Kahjuks registreeritakse igal aastal ka surmaga lõppenud nõelamisi: 0,3–0,48 juhtu ühe miljoni inimese kohta.

Kõige tugevamaid allergilisi reaktsioone põhjustavad mesilaste ja herilaste pisted.


Mesilased on tavaliselt rahulikud ja nõelavad ainult enesekaitseks. Organismi jääb kidadega nõel koos mürgipõiega ja mesilane ise hukkub. Herilased on märksa agressiivsemad, eriti sügisel. Nad ei kaota pistega oma nõela ja võivad nõelata mitu korda.

Allergiat põhjustavad tundlikel inimestel putukamürgis esinevad mitmesugused, peamiselt valgulised ained: mellitiin, hüaluronidaas, fosfolipaas A jm. Allergilised reaktsioonid tekivad tavaliselt kiiresti – mõne minuti kuni poole tunni jooksul. Mida kiiremini reaktsioon tekib, seda raskem see tavaliselt on. Meestel on putukaallergiat täheldatud kaks korda sagedamini kui naistel.

Allergilised reaktsioonid võivad olla üldised või lokaalsed.

Lokaalsed reaktsioonid tekivad pärast putuka nõelamist peaaegu alati.

Nõelamise kohale tekib tavaliselt naha punetus, valulikkus ja turse, mis möödub ühe-kahe päevaga.

Allergilise reaktsiooni korral on punetus ja valu tugevamad, turse läbimõõt on üle 10 cm ja sümptomid kestavad kauem.

Üldreaktsioonide korral lisandub lokaalsele reaktsioonile nahal generaliseerunud nõgestõbi – laialdane punaselaiguline lööve koos tursete ja tugeva nahasügelusega, enesetunne halveneb. Võib tekkida kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Raskematel juhtudel võib tekkida keele ja kurgu paistetus, selle süvenedes tuleb kõriturse ja hingamine muutub raskeks. Väga rasketel juhtudel võib vererõhk kiiresti langeda ja kujuneb välja eluohtlik seisund – anafülaktiline šokk.

Mida kiiremini tekib üldreaktsioon, seda raskem see on ja seda kiiremini tuleb inimest abistada! Raskeid reaktsioone põhjustavad rohkem nõelamised pea piirkonda.

Kui putukanõelamistele on varem esinenud tugevaid reaktsioone, tuleb alati kaasas kanda esmaabikomplekti: EpiPeni, antihistamiinseid ravimeid, prednisoloonitablette.

EpiPen on autoinjektor, mis sisaldab adrenaliini (epinefriini): 0,3 mg doos täiskasvanutele ja suurtele lastele; 0,15 mg doos alla kaheksa-aastastele lastele (EpiPen junior). Autoinjektori kasutamist õpetab meditsiinipersonal ravimit välja kirjutades.

Reaktsioonide tekkel tuleb ravimeid kohe ise kasutada! Kui seisund kiiresti ei parane, on vaja pöörduda ka lähimasse raviasutusse!

Kui ravimid on ära kasutatud, tuleb arstil lasta ravimid kohe uuesti välja kirjutada!

Kui anamneesis on putukapistetele tõsiseid reaktsioone, tuleb kindlasti järgida soovitusi nõelamiste ennetamiseks.

Putukaallergiaga inimestel, kellel on esinenud üldreaktsioone, tuleks kindlasti pidada nõu arstiga, et otsustada, kas edaspidi vajaduse korral piisab ainult ülaltoodud esmaabikomplekti
kasutamisest või tuleks otsustada spetsiifilise immuunravi kasuks.

Spetsiifiline immuunravi on kõige tõhusam ravimeetod süsteemse putukaallergia vältimiseks. Ravi käigus süstitakse inimesele alates väikestest annustest putukamürgi
allergeeni kindla raviskeemi alusel arsti kontrolli all. Annust tõstetakse aeglaselt ja raviga saavutatakse allergilise reaktsiooni vähenemine putukapistetele. Ravi korraldab allergoloog,
olles enne uuringutega täpsustanud diagnoosi. Ravi on pikaajaline ja nõuab suurt hoolt ning
täpsust ka patsiendilt. Immuunravi soovitatakse peamiselt neile, kes ei saa vältida korduvaid nõelamisi – peamiselt mesinikele ja mesinike pereliikmetele, kui neil esineb tugev allergia.

Mitmed teised putukad võivad allergiat esile kutsuda peamiselt lokaalsete reaktsioonidena.

Sääskede, kihulaste, sipelgate, põdrakärbeste jt hammustustest võivad allergikutel tekkida tavapärasest suuremad, tugeva punetuse ja tursega nahareaktsioonid.

Kirbud võivad põhjustada väikesekublalist sügelevat löövet.

Lõunamaades põhjustavad allergilisi reaktsioone moskiitod, mõned liblikad ja sipelgad.

Kõigi nende reaktsioonide puhul kasutage putukahammustuse vastaseid ravimeid.

Reaktsioonide ennetamiseks võib kasutada lokaalseid putukatõrjevahendeid (OFF-geel, Zanzarin jm). Lokaalseid putukatõrjevahendeid ei tohi kasutada väikestel lastel (jälgige täpselt kasutamisjuhendit!) ja kinnistes ruumides nende mürgisuse tõttu. 


Esmaabi


  • Võtke kiiresti välja putukanõel mürgikotikest purustamata!
  • Asetage pistekohale külm mähis või jääkuubikud!
  • Pistekohale võib hiljem määrida putukahammustuse vastast salvi (Indulona kreem, OFF-geel, saialillesalv jt, mida saab apteegist) või hormoonkreemi (hüdrokortisoon jm).
  • Suuremate lokaalsete reaktsioonide korral võtke sisse antihistamiinne ravim (nt Zyrtec, Claritine)!
  • Üldreaktsiooni sümptomite tekkel minge kohe või paluge ennast viia lähimasse raviasutusse!


MESILASTE JA HERILASTE NÕELAMISTE VÄLTIMISEKS PUTUKAALLERGIAGA INIMESTELE:


  • Kui herilane või mesilane lendab lähedal, püüdke olla rahulik, ärge vehkige kätega ega tehke järske kiireid liigutusi.
  • Ärge laske mängida lastel vanade kändude või puude lähedal, kuhu herilased võivad pesa teha. Kui pesa on avastatud, tuleb see kindlasti hävitada.
  • Ärge käige murul palja jalu.
  • Toit ja lõhnad meelitavad putukaid ligi. Seetõttu vältige küpsetamist ja keetmist õues, ärge sööge õues magusaid kooke, küpseid puuvilju ega marju. Vaadake tingimata, mida suhu panete.
  • Õuepidudel kandke pikkade varrukatega pikki riideid. Putukatele meeldivad enam särava värviga ja lillemustrilised riided, eriti punase ja musta kombinatsioon – valige teistsugused.
  • Õue minnes ärge kasutage tugevaid parfüüme ega kosmeetikat.
  • Autos sõitke suletud akendega.
  • Kasutage akendel putukavõrke.
Marja Pärlist
Allergoloog

EPL Allergialeht nr 2